Olen Põhipraktika I raames saadud kogemuste ja teadmistega väga rahul. Minu peamiseks eesmärgiks oli selle praktika jooksul rakendada erialaseid teadmisi kooli tõelises keskkonnas. Arvan, et eesmärk on täiesti täitunud. Õppetöö organiseerimises sain ma katsetada, kuidas sobivad erinevate loengute raames koostatud tunnikonspektid, ülesanded ja meetodid õpetamiseks. Paljud nendest sobisid väga hästi, kuigi mõnesid pidi ka kohandama ja viimistlema.
Kuna praktika alguses pidi kohe õppetöösse sisse lülituma, ei olnud palju aega analüüsi jaoks. Juhendava õpetaja tagasiside ja toetus aitasid kiiremini harjuda õpetaja rolliga. Enne põhipraktikat tekkis mul peas teatud ettekujutus õpetaja tööst, ning ülikoolist ja eelpraktikast saadud informatsiooni põhjal töötasin välja reegleid ja nippe, mida ma saaks õpetaja olles rakendada. Põhipraktikal pidin neid üle vaatama ja mõnedest ka loobuma, samas tekkis ka veel palju nippe juurde, kuna sai kohe teada, et nad töötavad.
Enne praktikale minekut mul oli palju informatsiooni igasugustest meetoditest, mis toetavad õpilaste õppimist. Lisaks sellele mul oli ka selge arusaam tunni erinevatest faasidest ja materjali omandamise mehhanismist. Ma tajusin puudumist teadmistest, mis puutuvad õpilaste moraalsesse käitumisse. Teisi sõnu, kui õpilane väidab või teeb midagi, mis on minu meelest ei ole kõlbeline või on piiripealne, kuidas ma pean sellele reageerima? Kuidas ma saan aru, et minu ettekujutus kõlbelisusest on õige, ning sellepärast ma saan ka õpilasi mõjutada ja suunata?
Mõistan, et õpetaja töös sellised dilemmad ja küsimused on vältimatud, kuna tegemist on elavate inimestega - vaimsete olenditega, mitte anumatega, kuhu valatakse igasuguseid fakte ja teadmisi sisse. Õppimine on keeruline ja pikk protsess, kus väärtustel ja inimese omadustel on oluline osa.
Võib-olla ma tajusin seda, et nõudlikkust ja kindlustunnet oli minus veel vähe. Olles õpetaja rollis ma ikkagi jätkasin vaatlust. Püüdsin tähele panna, kuidas õpilased reageerivad ühele või teisele minu tegevusele või märkusele, kuidas erinevate kooliastmete õpilased käituvad ja mida nad õpetajast ootavad. Samas, aga arvan, et minu analüüsile kalduvus on õpetaja töös oluline ning aitas mind praktika ülesannete täitmisel.
Minu koostöö praktikakooli õpetajatega ja õppejõududega oli hästi toimiv. Igale minu poolt läbiviidud näidistunnile järgnes analüüs koos õpetaja poolt antud konstruktiivse tagasisidega. Õpetaja tõi tavaliselt tunni nõrkasid ja tugevaid külge ja neid aspekte, millele kindlasti pidi järgmistes tundides tähelepanu pöörata. Lisaks õpetaja varustas mind ja klassi õppetööks vajalike vahenditega ning oli minu ideedele vastuvõtlik ja minu suhtes abistav. Ühesõnaga kool ja juhendav õpetaja on loonud minu praktika läbiviimise jaoks ideaalseid tingimusi.
Praktika ei valmistanud mulle probleeme, kuigi muidugi olid mõned raskused, mida said enamasti ületatud. Näiteks oli raske efektiivselt aega planeerida ja seda kasutada ning suure informatsiooni hulgaga hakkama saada. Samas keeruline oli õpilaste eripära arvestada, kuna selle lühike ajaperioodiga ei jõua inimesi tundma õppida.
Küsimusele „Kuidas ma olen valmis õpetaja rolli täitma?“ ei ole mul praegu kerge vastata. Kindlasti tunnen, et mul on veel palju juurde õppida, aga olen seisukohal, et tarkus tuleb kogemusega. Kui karta ja mitte tegutseda, et tule kogemus iseenesest. Oma sõnu tahaks illustreerida minu meelest väga hea Leonardo da Vinci väljendiga „Teooria ilma praktikata on nagu laev ilma kompassita”.