Klassijuhataja ülesannete täitmise analüüs
Minu juhendav õpetaja on kuuenda klassi klassijuhataja. Tema sõnul klass on tubli ja hea edukusega, paljud tegelevad erinevate huvialadega. Klassis on neli last, kes õpivad ainult viitele ja neliteist nelja-viielist. Mina omakorda jälgisin klassi kolmel tunnil, need olid eesti ja inglise keele tunnid. Vaatlesin, kuivõrd õpilased on tunnis töökad ning kodutöödega valmis.
Vaatlusest selgus, et klass on tõepoolest tubli. Õpilased saavad oma klassijuhatajaga väga hästi läbi, nad austavad teda.
Klassis on 25 õpilast, nendest tüdrukuid on 17 ja poisse 8. Vaatluse käigus märkasin, et selline ebavõrdne tüdrukute ja poiste osakaal klassis mõjutab ka õpilaste aktiivsust tunnis. Enamus tüdrukud on elavamad, ambitsioonikad, positiivse elusuhtumisega, kiire taibuga, sõnarohked ja aruteludele avatud. Nad on tunniks valmis ja tahavad tundides vastata, et häid hindeid saada. Poisid on vastupidi sõnaohtrad, vaiksed, passiivsed, tunnis oma arvamust ei avalda ning paljudel on kodutöö pooleli või ei ole nii põhjalikult tehtud nagu tüdrukutel. Mulle tundus, et tüdrukud oma arvukusega ja käitumisega tunnis suruvad alla poiste algatuse. Poisid on ilmselt selle olukorraga leppinud ning praegusel hetkel ei taha nad midagi muuta.
Klassivälise tundi korraldades üritasin ma arvestada kõikide õpilaste eripära. Kuna tüdrukute akadeemiline edukus klassis on kõrgem loobusin ma igasugustest viktoriinidest, kus tüdrukud said veel kord oma teadmisi rõhutada. Mina valisin hoopis vastlapäevaks installatsiooni tegemise, kus õpilased töötasid rühmas. Installatsiooni tehes õpilastel oli vaja teisi oskusi kasutada ja arendada. Näiteks olulisteks osutasid rühmaliikmetega ühise keele leidmine ja asjades kokku leppimine, olulist rolli mängis ka hea füüsiline vorm ja koordinatsioon ning ruumitaju. Üks rühmadest koosnes ainult poistest. Mina jäin nende installatsiooniga rahule: töö oli läbimõeldud, kompositsiooniliselt huvitav ja keskkonnast lähtuv. Antud ülesanne oli minu katse lahendada pedagoogilist probleemi. Arvan, et mina sain sellega hakkama.
Mis puutub klassijuhataja ülesannetesse, siis koolis ei ole korrapidamist ja klassijuhataja tunde, minu praktika ajal ei toimunud mitte ühtegi klassi ettevõtmist.
Mina osalesin igal teisipäeval toimuval infotunnil. Klassi dokumentatsioonist kontrollisin ma õpilaste päevikuid. Vaatasin näiteks vanemate allkirjade olemasolu ja esilehe korrektset vormistust. Kui antud punktid ei olnud täidetud, siis kirjutasin märkuse.
Klassijuhataja peab antud koolis esitama aruandluse õpilaste puudumiste kohta, samuti peab informatsioon puudumistest ilmuma ka e-koolis. Lisaks ka lapsevanem peab olema lapse puudumisest samal päeval informeeritud.
Klassijuhataja jälgib laste õppeedukust: oluline, et ei tekiks võlgnevusi. Ta kontrollib päevikuid, vihikute olemasolu ja õpikute seisu, vajadusel kirjutab ka märkusi päevikusse. Klassijuhataja kohustuseks on organiseerida igasuguseid üritusi, näiteks matkapäeva, spordipäeva jne. Koolis on ette nähtud tundide väliseks tegevuseks terve nädal kevadel. Minu juhendava õpetaja sõnul liidavad igasugused klassivälised üritused klassi kui kollektiivi.
Arenguvestlus on antud koolis kirjalikus vormis, see on küsitlus õpilasele ja tema vanemale. See prinditakse välja ja jagatakse paberikandjal ümbrikustes. Näiteks küsitakse seda, kuidas õpilane hindab oma edukust, tugevaid ja nõrku külgi jne. Arenguvestlust korraldatakse igal aastal. Õpetajal on kohustus korraldada ühe korra igas kooliastmes näost näkku lapsevanemaga vestlust.
Minu juhendava õpetaja sõnul erineb klassijuhataja roll aineõpetaja rollist selle poolest, et klassijuhataja kannab suurt vastutust laste eest. Kuigi, kui õpetaja ei ole klassijuhataja, siis temal on raskem koolikollektiivi sulanduda.
Vaatlusest selgus, et klass on tõepoolest tubli. Õpilased saavad oma klassijuhatajaga väga hästi läbi, nad austavad teda.
Klassis on 25 õpilast, nendest tüdrukuid on 17 ja poisse 8. Vaatluse käigus märkasin, et selline ebavõrdne tüdrukute ja poiste osakaal klassis mõjutab ka õpilaste aktiivsust tunnis. Enamus tüdrukud on elavamad, ambitsioonikad, positiivse elusuhtumisega, kiire taibuga, sõnarohked ja aruteludele avatud. Nad on tunniks valmis ja tahavad tundides vastata, et häid hindeid saada. Poisid on vastupidi sõnaohtrad, vaiksed, passiivsed, tunnis oma arvamust ei avalda ning paljudel on kodutöö pooleli või ei ole nii põhjalikult tehtud nagu tüdrukutel. Mulle tundus, et tüdrukud oma arvukusega ja käitumisega tunnis suruvad alla poiste algatuse. Poisid on ilmselt selle olukorraga leppinud ning praegusel hetkel ei taha nad midagi muuta.
Klassivälise tundi korraldades üritasin ma arvestada kõikide õpilaste eripära. Kuna tüdrukute akadeemiline edukus klassis on kõrgem loobusin ma igasugustest viktoriinidest, kus tüdrukud said veel kord oma teadmisi rõhutada. Mina valisin hoopis vastlapäevaks installatsiooni tegemise, kus õpilased töötasid rühmas. Installatsiooni tehes õpilastel oli vaja teisi oskusi kasutada ja arendada. Näiteks olulisteks osutasid rühmaliikmetega ühise keele leidmine ja asjades kokku leppimine, olulist rolli mängis ka hea füüsiline vorm ja koordinatsioon ning ruumitaju. Üks rühmadest koosnes ainult poistest. Mina jäin nende installatsiooniga rahule: töö oli läbimõeldud, kompositsiooniliselt huvitav ja keskkonnast lähtuv. Antud ülesanne oli minu katse lahendada pedagoogilist probleemi. Arvan, et mina sain sellega hakkama.
Mis puutub klassijuhataja ülesannetesse, siis koolis ei ole korrapidamist ja klassijuhataja tunde, minu praktika ajal ei toimunud mitte ühtegi klassi ettevõtmist.
Mina osalesin igal teisipäeval toimuval infotunnil. Klassi dokumentatsioonist kontrollisin ma õpilaste päevikuid. Vaatasin näiteks vanemate allkirjade olemasolu ja esilehe korrektset vormistust. Kui antud punktid ei olnud täidetud, siis kirjutasin märkuse.
Klassijuhataja peab antud koolis esitama aruandluse õpilaste puudumiste kohta, samuti peab informatsioon puudumistest ilmuma ka e-koolis. Lisaks ka lapsevanem peab olema lapse puudumisest samal päeval informeeritud.
Klassijuhataja jälgib laste õppeedukust: oluline, et ei tekiks võlgnevusi. Ta kontrollib päevikuid, vihikute olemasolu ja õpikute seisu, vajadusel kirjutab ka märkusi päevikusse. Klassijuhataja kohustuseks on organiseerida igasuguseid üritusi, näiteks matkapäeva, spordipäeva jne. Koolis on ette nähtud tundide väliseks tegevuseks terve nädal kevadel. Minu juhendava õpetaja sõnul liidavad igasugused klassivälised üritused klassi kui kollektiivi.
Arenguvestlus on antud koolis kirjalikus vormis, see on küsitlus õpilasele ja tema vanemale. See prinditakse välja ja jagatakse paberikandjal ümbrikustes. Näiteks küsitakse seda, kuidas õpilane hindab oma edukust, tugevaid ja nõrku külgi jne. Arenguvestlust korraldatakse igal aastal. Õpetajal on kohustus korraldada ühe korra igas kooliastmes näost näkku lapsevanemaga vestlust.
Minu juhendava õpetaja sõnul erineb klassijuhataja roll aineõpetaja rollist selle poolest, et klassijuhataja kannab suurt vastutust laste eest. Kuigi, kui õpetaja ei ole klassijuhataja, siis temal on raskem koolikollektiivi sulanduda.